Ajalugu

Eesti Industriaal- ja Metallitöötajate Ametiühingute Liit on 1905a moodustatud Tallinna Metallitööliste Ametiühingu õigusjärglane. Seadusliku aluse ametiühingute asutamiseks andis Venemaa keiser Nikolai II 1905. aasta 17. oktoobri manifest, millega lubati peale südametunnistuse, sõna- ja koosolekuvabaduse ka ühinguvabadust.
Pärast manifesti avaldamist asutati Tartu Rätsepatööliste Ametiühing. 1905. aastal asutati Eestis 7 ametiühinguorganisatsiooni Tallinnas ja 4 Tartus, millest tugevamaks ja suurearvulisemaks kujunes kaheteistkümne töölise poolt asutatud Tallinna Metallitööliste Ametiühing, kuhu 1906. aastal kuulus juba 1245 liiget. Ilmusid ametiühingute häälekandja “Ametiühingute Teataja” ning ajakiri “Töö”. 1905. aasta rahutustega seoses aasta lõpus kehtestatud sõjaseisukord katkestas ametiühingulise
organiseerumise ligemale pooleks aastaks.

12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Tallinnas solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud verise pühapäevaga streigid. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, mille töölistega liitusid seejärel Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teised suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad (tänapäeva Vabriku tänav, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas) Lausmanni heinamaal. sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. 26. jaanuaril Tartu Ülikooli üliõpilased keeldusid solidaarsusest õppetööst. 22. märtsil toimus streikivate rätsepate demonstratsioon, demonstrantide arest Tartus. 30. märtsil Tallinnas Dvigateli vagunitehase ja Viganda tehase töötajate vastasseis tehasemeistritega. 28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Trešner (Трешнер); 30. aprillist kuni 2. maini toimusid Tallinnas 3000 osavõtjaga miitingud, mille piirivalveväed laiali ajasid. 15. mail 1905 leidsid aset rahutused Tallinnas. 19. juuli tööliste streik protestiks 15 töölise arestile. 24. juulil toimus 3000 töölise demonstratsioon ning kokkupõrge kasakatega. 13. oktoober toimus streik Volta tehases. 14. oktoobril toimus üle-eestiline raudteelaste streik. 1906. aasta 4. märtsil anti välja ajutine seadus seltside ja ühingute kohta, millega legaliseeriti kutseühingute asutamine ning mille alusel lubati asutada ainult tööstus- ja kaubandusettevõtete tööliste ning teenistujate ühinguid, aga mitte maatööliste, raudtee ega sidetöötajate ühinguid. Keelatud oli ka kutseliite ja nende liitude keskorganeid moodustada. Ajutise seaduse alusel
registreeriti Tallinna Mees- ja Naisrätsepate Ametiühing ning Tallinna Metallitööliste Ametiühing. Tallinna Metallitööliste Ametiühingu registreeritud alguseks on 18. september 1906. aastal. 1907. aastal aga andis Venemaa keisririigi siseminister välja ringkirja, kus juhiti tähelepanu paljude ühingute sattumisele tsiaaldemokraatide mõju alla ja lubati neid registreerida ainult siis, kui loodaval ühingul puuduvad sidemed sotsiaaldemokraatliku parteiga. Nõudest kõrvale kalduvad organisatsioonid suleti: 1910. aasta märtsis suleti Venemaa keisririigi poolt Tallinna 10-st ametiühingust 8, 1913. aastal viimasena ka Tallinna Äriteenijate Ametiühingu. Nõukogude ajal oli ametiühingusse kuulumine sunduslik ning tolleagse ametiühingu peamine eesmärk oli lihtsalt muule maailmale näidata, et kommunistlikus riigis on pea kõik töötajad ametiühingus. Tolle aja ametiühingutel pea puudus võimalus vabalt esindada töötajate huve.